Meie keha

Harjutused ja meie keha

Lugege, miks on harjutused kasulikud ning kuidas aitab füüsiline aktiivsus jääda terveks ja leevendada valu.

Miks on harjutused kasulikud?

Aktiivse eluviisi saavutamine ja spordiga tegelemine on raske, kuid selle poole tasub püüelda. Inimestel vanuses 18–65 aastat soovitatakse treenida mitte vähem kui 30 minutit viiel päeval nädalas. See on siiski ainult vajalik miinimum, mistõttu kasulik on treenida kaks korda rohkem. Mida rohkem te treenite, seda parem.

Südamehaiguste tekkimise riski vähendamiseks ja tervise parandamiseks on vajalik mõõduka intensiivsusega aeroobne treening. See kiirendab pulssi, suurendab hingamissagedust ja soojendab lihaseid.

Spordiga tegelemine parandab inimese füüsilist ja vaimset seisundit. Uuringud näitavad, et füüsiline aktiivsus parandab enesehinnangut, enesetunnet ja und, laeb meid energiaga, aitab võidelda stressiga ning vähendab depressiooni tekkimise riski. Spordiga tegelemine tugevdab meie luid ja lihaseid, mis aitab meil püsida vormis ning kergemini hakkama saada nii tööl, poes käimisel kui ka laste või lastelastega mängides.

Kukkumised on sagedad traumade põhjused – eriti eakatel inimestel. Kukkumiste riski saab vähendada regulaarsete harjutustega lihasjõu ja tasakaalu parandamiseks, samuti mõõduka aktiivsusega aeroobse treeninguga, näiteks kiire kõnniga.

Kas te teate, et?

Täiskasvanud inimestele soovitatakse teha harjutusi peamiste lihasgruppide tugevdamiseks mitte harvem kui kaks korda nädalas.*

Harjutused ja osteoartroos

Treening on eriti tähtis kõige levinuma liigesehaiguse, osteoartroosi korral. See suurendab lihaste jõudu ja elastsust, leevendab liigesevalu ning vähendab väsimust. Harjutused vähendavad haiguse tekkeriski ja aitavad vabaneda liigsest kehakaalust, mis on üks põlveliigese osteoartroosi põhjuseid. Harjutuste tegemine liigesevalude korral võib olla raske, kuid mõõdukas koormus aitab leevendada valu ja hoida end vormis.

Millest alustada?

Enne treeningu alustamist pidage nõu arsti või treeneriga kõige tõhusama tegevusplaani koostamiseks.

Kõik inimesed on erinevad, mistõttu soovitatakse teha harjutusi, mis on koostatud spetsiaalselt teie jaoks. Näiteks kaelavalu korral, mis tekib vale asendi tõttu pikaajalisel arvutiga töötamisel, on vaja teha regulaarselt venitusharjutusi, mis aitavad vähendada lihaste jäikust. Kui jooks või kõndimine põhjustavad valu, saab valida ujumise või jooga, sest need põhjustavad liigestele vähem koormust.

Ükskõik millise füüsilise aktiivsuse viisi te valite, pidage meeles, et isegi väike koormus on parem kui mitte midagi, ja mida parem on teie füüsiline vorm, seda paremini te end tunnete.

* WHO | Füüsiline aktiivsus. 2016. a WHO | Füüsiline aktiivsus. [ONLINE] Kättesaadav aadressil: http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs385/en/. [kontrollitud 20.04.2016].

Lisateave

Osteoartroos

Osteoartroos on kõige sagedasem liigesehaigus. Lugege, mis seda esile kutsub ja kuidas leevendada valu.

Lugege lähemalt

Valu tüübid ja ravi

Põhjalikumalt erinevat tüüpi valu ravi kohta.

Lugege lähemalt

Kuidas Voltaren (diklofenak) toimib?

Lugege, kuidas Voltaren (diklofenak) valu leevendab, põletikku vähendab ja tervenemist kiirendab.

** vs. platseebo

Lugege lähemalt