Põhjalikumalt valu kohta
Valu tüübid
Lisateave erinevate valu tüüpide ja nende põhjuste kohta.
Valu klassifikatsioon
Rahvusvahelisel meditsiinikogukonnal on olnud raske valu üheselt määratleda. Praegu kasutatakse enim rahvusvahelise valu uurimise assotsiatsiooni määratlust, mille kohaselt on valu „ebameeldiv sensoorne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku kudede kahjustusega või mida on kirjeldanud inimene sellise kahjustuse terminitega“. Äge valu ei kesta kaua. Kui valu ei lähe üle, muutub see krooniliseks. Valu klassifikatsioone on palju ja sageli need kattuvad, kuid kõige sagedamini kasutatakse järgmist.
- Notsitseptiivne valu tekib kudede kahjustuse tulemusena. Sellel on kaitsefunktsioon. Sellise valu näited on liigese- ja alaseljavalu, osteoartroosi puhune valu, sporditraumade puhune ning operatsioonijärgne valu.
- Põletikuga seotud valu, mis tekib tavaliselt tugi-liikumiselundkonna pehmete kudede kahjustuste tulemusena. Kõige sagedamini on see nüri või pakitsev valu, mis tekib kindlas kehaosas. Seda tüüpi valu tekib tavaliselt õlas, puusas, kätes ja alaseljas.
- Neuropaatiline valu tekib somatosensoorse närvisüsteemi kahjustuste või talitlushäirete korral. Selline valu tekib närvisüsteemi erinevate osade kahjustuste ja haiguste korral. Sageli ei kaasne sellega objektiivseid füüsilisi sümptomeid. Neuropaatilist valu kirjeldatakse sageli kui põletavat, torkivat, nõelavat ja ägedat. Seda tüüpi valu tekib paar päeva või nädalat pärast kahjustust. Mõnikord tekib selline valu äkki ja ilmselgete põhjusteta.
Põhjused
Valu võib tekkida paljudel põhjustel. Kõige sagedamini kaasnevad valuga muud sümptomid ja valu tekkes võivad osaleda erinevad mehhanismid. Näiteks tekib põletik nii notsitseptiivse kui ka neuropatogeense valu korral.
Somaatiline ja põletikuline valu tekib tavaliselt korduvate traumade, liiga suurte füüsiliste koormuste ja õige liikumistehnika eiramise tulemusena. Neuropaatiline valu tekib närvide kahjustuste või talitlushäirete korral, mis hakkavad edastama valesignaale aju valukeskustesse.
Nii notsitseptiivne kui ka neuropaatiline valu võib olla äge või krooniline. Valu „räägib“ meile, et kehas toimus kahjustus. Näiteks kui me tunneme kuuma pinda puudutades valu, signaliseerib valu meie ajule põletusest. Äge valu tekib äkki ja möödub tavaliselt kiiresti. Pärast kahjustuse paranemist valu kaob. Kroonilise valu korral tuleb pöörduda arsti poole.
* Ülemaailmne valuindeks 2014: GSK toetusel läbi viidud uuring, aruanne, lk 8
Lisateave
Kuidas leevendada valu?
Lugege, kuidas toimivad valu leevendavad preparaadid, ja valige preparaat, mis sobib just teile.
Lugege lähemalt
Kuidas Voltaren (diklofenak) toimib?
Lugege, kuidas Voltaren (diklofenak) valu leevendab, põletikku vähendab ja tervenemist kiirendab.
** vs. platseebo
Lugege lähemalt
